kolmapäev, 27. mai 2020

AG Õuetund, mida korraldaks õpilane 4.-6.klass

Kool AG
Klass: 4.a, 4.b, 5.a, 5.b, 6.a, 6.b
Tööjuhend: Mõtle välja, milline võiks olla õuetund! Kirjuta, mida sa teeksid õuetunnis, mida ja kuidas uuriksid.
Laste ideed: 

6. klassid: 

Jan Fred Joab: Võiksime teha linnumääramis võistluse. Võistlus oleks gruppides. Vahendid oleksid kirjutusvahend, paber, binoklid, linnu määraja ja hea tuju. Võitja on see grupp, kes kõige rohkem liike kirja paneb.

Annimari Salumets: Mina uuriksin mulla niiskust erinevates kohtades. Päikse käes, lehtpuude varjus, okaspuude varjus ja veekogu juures.

Liisbeth Nõmmik: Mina korraldaks õues viktoriini või lihtsalt oleks õues ja uuriks mis on vahepeal loodusega juhtunud nt rohelust on tulnud juurde,lilli on rohkem jne.Ma teeks veel mingeid uurimis tööd kus uuriks puid või midagi teistsugust.

Berta Varik Oma õuetunnis ma sõitsin rattaga, kastsin lilli, põõsaid ja teisi taimi. Veel ma mängisin oma koeraga, see oli väsitav aga talle väga meeldis. Ma proovisin rulaga sõita aga see ei tulnud hästi välja, kuna kivid jäid alati mu rula rataste kummide alla, see tegi sõidu ebamugavaks. Lõpetuseks ma pildistasin päikeseloojangut.

Kristel- Elis Siidra: minu tund näeb siis välja selline, et kõigepealt ma annaks neile töölehed ja jagaks nad paaridesse. Töölehel oleks vaja leida kolm maavara ja need lehele kirjutada ning siis oleks nad ka kaasa saanud kolm topsi, kuhu sisse nad need maavarad oleks saanad panna. See võtab umber 20 min ning siis võtaksid nad uued paarid ja siis küsin kolm küsimust ja neid peab vastama aja peale, kes tõstab ennem käe, saab vastata. Küsimused oleks
1. Mis on meile kõike lähem rahvuspark?
2. Milleks kasutatakse Eestis maavarasid?
3. Mis taimed kasvavad niidul nimeta 3 ?
see võtaks 10 min .
15 min Räägiksime lihtsalt, et miks on rahvuspargid olulised ja kuidas nad mõjutavad meid ning milline oleks meie elu kui Eestis ei oleks rahvusparke.

Liisa-Loreena Värton
Kuna olen avastanud karandiini ajal kui väga mulle meeldib taevas ja pilved, siis mõtlesingi teha tunni taeva vaatluse kohta.Kuna tänane hetkene ilm ei soosi seda väga ja kogu taevas on hall on mul vaja uut plaani.Otsustasin ,et lähen käin enda kodukõrval paris millest ma tavaliselt ainult ühes suunas mööda kõnnin ja tutvun taimedega mida seal näen ja pildistan nad ülesse.

See on hetkeseks kõik . See mida avastasin ja nägin saadan teieni hiljem kui tund on tehtud.
Peale tunni tegemist:
Kuna aja peale läks ilm paremaks sain ikkagi teha pilvevaatlust. 
Sain teada et kui taevas on 5 või enam erinevat pilveliiki on oodata vihma. 

Nägin selle 45 minuti jooksul palju huvitavaid pilvi.
Kristjan Veidik Mina uuriksin õuetunnis erinevaid taimi. Vaataksin millistel pinnastel kasvavad ning uuriksin internetist taimede kohta huvitavat infot. Kui internetist vastuseid ei leia, küsiksin pereliikmetelt.

Karl-Hendrik Varik
Õuetund
Vaatle üht lindu oma õuel. Kirjelda tema välimust, proovi määrata liik. Uuri internetist tema kohta ja kirjuta, mida said teada.
Maja taga liigub tume lind, tema sulgedel on valged täpid ja tal on kollakas nokk. Lind ei ole nii väike, nagu varblane, pigem suurem. Vahepeal ta jookseb, siis jälle kõnnib, pistab noka mulda ja tõmbab sealt välja vihmausse. Nii tegi ta vähemalt 10 minutit ja lendas ära. Ma arvan, et ta on kuldnokk.
Kuldnokk tarvitab nii loomset (putukad ja nende vastsed, ussid, teod jt selgrootud) kui ka taimset toitu (seemned, marjad, taimepungad). Pesitsusajal on valdavalt loomtoiduline.
Kuldnokk elutseb peamiselt kultuurmaastikul, kuid ka igasugustes puistutes. Väldib paksu metsa ja laia avamaastikku. Eelistab segametsa, metsaservi ja puisniite.
Kuldnoka vaenlasteks looduses on pistrikulised ja kakulised, poegadele on ohtlikud varesed ja oravad, ka kärplased. Toob kasu kahjurputukate hävitamisega.
Vaata, millistest taimedest koosneb sinu muru. Tee vähemalt kolmest pilt, proovi määrata taime liik. Uuri nende kohta infot internetist, kirjuta, mida said teada.
Võilill -Nad kasvavad põhiliselt Euraasia parasvöötmes. Kaks liiki, harilik võilill ja T. erythrospermum, on umbrohuna levinud kogu maailmas, välja arvatud Antarktis ja kõrgmäestikud, kus üldse taimkate puudub. Paljud võililleliigid on pioneerliigid, mis levivad tuulega ja suudavad hõivata uusi maa-alasid. Sel moel on nad levinud kõikjale maailmas.
Tavaliselt on võililled peajuurega kahe- või mitmeaastased taimed. Võilille juurestik ulatub üsna sügavale ning koosneb jämedast peajuurest ja peenikestest kõrvaljuurtest. Võilill on meetaim. Võilillemesi on kuldkollane, paks, tugeva lõhna ja terava maitsega. Juba iidsetel aegadel on võililli toiduks tarvitatud. Noortel lehtedel ei ole kibedat maitset ning sellepärast saab neist teha salateid ja suppe, õitest tehakse moosi ja veini. Juuretõmmis tervendab ja tugevdab maksa ning suurendab isu.
Kirikakar – Rahvas kutsub seda umbrohuna murusse tungivat lille nii margareetaks, marienbluumeniks, mariiekeseks, belliseks, pillaks kui ka maarjalilleks.  Kirikakar (Bellis) on peamiselt mitmeaastaste rohttaimede perekond korvõieliste (Compositae) sugukonnast. Neid leidub umbes 15 liiki, mis looduslikult on levinud Lääne- ja Kesk-Euroopas, Vahemere maades, Krimmis, Kaukaasias ja Väike-Aasias niisketel niitudel ja metsalagendikel.
Eestis kasvatatakse aedades ja parkides ilutaimena madalat kauaõitsvat harilikku kirikakart (Bellis perennis) ehk maarjalille ja selle täidisõisikulisi sorte.
Taim sisaldab inuliini ja eeterlikke õlisid. Mitmel maal kasutatakse selle ürti rahvameditsiinis. Ravimiks koguda taime lehti ja noori õisikuid õitseajal päikeselise ilmaga. Laialdaselt kasutatakse vesitõmmiseid (teed), kus iga haiguse jaoks on erisugune valmistusviis. Tõmmisega tehakse kompresse ja mähiseid verevalumite, põrutuste, liigesevalu, haavade (isegi raskesti paranevate), nahalööbe ja furunkulite raviks. Akne korral pestakse tõmmisega nägu. 

Mairo Tamm
Õuetund võiks olla selline kus otsiks taimi muruplatsil,õues ristsõnu teha,põõsaste ja üuude külge on pandud lehed ja peame neile vastama ja teha looduse kohta jooksuharjutusi.

Emil Saaroja
Loodusõpetuse õuetunni võiks õppekäiguna läbi viia Luhasoo rabas:
1.Tutvumine rabataimedega ja seal elutsevate loomade-lindudega.
2. Talvitunud pohlade otsimine ja nende korjamine.
3. Teele jäävatel puhkealadel käitumine.
4. Ohutu liiklemine laudteel.

Eliise Juur 
Siin on minu õuetunni plaan:
Ma läheksin õue ja teeksin looduslikest materjalidest pintslid.
Pärast pintslite valmistamist ma võtaksin värvid ja üritaksin midagi nende pintslitega maalida.

Reijo Lillmaa 
Mina teeksin õues jooksmist ja sõitmist. Jookseks 2 ringi ümber maja, 2 ringi sõidad rattaga ümber maja, siis jälle jooksed ja ka jälle sõidad rattaga ja kõik

5. klass
Mihkel Mürk
1.Kuulan linnu laulu
2.Katsun ära  arvata, mis lind laulab 
3.Mis Lilled õitsevad 
4.Mis putukaid näed
5.Millisel puul on õied

Taniel Heinaste
Mina teeks lõimingutunni kehalise looduse ja matemaatikaga. Mina teeks nii, et peab minema mingitesse erinevatesse kohtatesse linnapeal ja kui sa sihtpunkti jõuad, siis tuleb lahendada matemaatika tehe ja selle järgi vaadata mis tähele see vastab ja siis nendest erinevatest tähtetest tuleb sõba ja selle järgi saab teada ka järgmise teema loodusõpetuses või midagi huvitavat millest pole tunnis rääkinud

Imre Poroson
Kui mul oleks õuetund, siis ma riisuks lehti ja koristan loodust, et ikka kõik ellu jääksid ja ma ei rüüstaks.

Marleen Kerge
Õuetunnis meeldiks mulle teha orienteerumist kaartiga et igas punktis on looduslikud küsimused või looduslikud mõistatused/mängud. Õuetunnis peab saama nalja ja olema nii et kõikidel vahva oleks. Kui me teeksimegi orienteerumist siis peaksid olema tiimid. Kui tiimid lõppu jõuavad saavad nad süüa. Mulle meeldib orienteeruda ja see oleks vahva tegevus koos klassikaaslastega.

Armin Reimets
Ma läheks teeks ELO viktoriini. Ma kuulaks linnulaula, uuriksin taimi, ajaks liblikaid taga. Ma uurin puude liike, kuna ma ühes ELO viktoriinis vastasin valesti, mis oli pildil, pildil oli kuuse koor aga ma pakkusin männi koort. 

Reelika Meeks
Mina uuriksin õuetunnis erinevaid taimi ja  linde.Ma uuriksin linde linnuraamatust ja taimi uuriksin luubiga ja siis ma täidaksin ühe töö lehe ka ära.

Robin Haugas
Mina teeks sellise õuetunni kus ma mängiksin jalgpalli. Ma uuriksin arengut kas olen arenenud varasemast ehk siis seda tuleks teha kaks korda.

Henri Jõela 
Minu arust võiks olla õuetund selline, et seal oleks discgolfi mängine, mõned ülesanded, väike matk ja lõkke peal söögi tegemine.

4. klassid

Markko Mõttus
Minu isa kasvatab aias seeni. Käisin uurimas, kuidas see käib? Tundub, et see on üsna lihtne. Meil on aias mitmed sordid. Näiteks Austerservikud, kuningservikud. On tarvis haavapakke ja need on tarvis nakatada. 1kg seeneniidistikuga on võivalik nakatada 10 puupakku. Selleks tuleb tellida internetist seeneniidistik. Siis tuleb võtta haavapakk ja lõigata paku otsast 5-8 cm ketas maha. Paku ots kaetakse selle tellitud teramütseeliga ning maha saetud ketas kinnitakse kruvide abil uuesti paku külge. Mütseelikiht jääb paku otsa ja ketta vahele. Edasi tuleb pakk mähkida pakkikilesse, et oleks niiske. Seenepakke tuleb hoida kilesse mähitult seni kuni on märgata mütseeli kasvupaku otstel. Nakatatud pakk tuleb kaevata osaliselt maa sisse. Isa paneb ümber ka saepuru, et oleks niiskem. Ja varsti, varsti saab korjata seeni. Mõned pildid ka meie seentest. Kolmas pilt on tehtud eelmine aasta. Siis oli väga hea saak.



Oliver Kurg Tänases õuetunnis käisime aiamaal. Me peame otsima nii palju erinevaid taimi kui võimalik. Järgmises tunnis loeme oma taimed kokku. Teeme võistluse, kes suudab kõige rohkem aru saada taimede vahest. Lõpuks teeme spordijooksu.

Karoli Kattai 
Mina tahaks õue tundi teha metsas sooviks uurida seeni linde ja muud

Eneli Elissaar
Minu õuetund võiks olla jalutuskäik Salevere salumäe matkarajal. Ma tutvustaksin sealseid taimi, loomi ja linde. Taimedest kõige levinumad on praegusel ajal nurmenukud ja mai kellukesed. Saab kuulata erinevate lindude laule: lehelind, ööbik, käblik, metstuvi, kägu jne. Vaatleks ka konnasid, keda kohtab ainult allika juures olevas tiigis. Kogu teekonna jooksul saab ennast natuke sportlikult liigutada, sest mitmel pool teeraja ääres on suured kuklase pesad.

Sten Vassiljev Mina uuriksin muru, puude ja taimede kasvamist.
Mina uuriksin muru kasvamist võrreldes eelmiste  päevadega, taimede kasvamist eelmise kuuga ja puude,okste ja lehtede kasvamist suure huviga.
Mina vaatleksin ka õuetunni ajal sipelgate tegutsemist.

Linell Hommik

Karmen Tragel

kolmapäev, 13. mai 2020

KK Lõimingutund: meediaring+ inimeseõpetus+distantsõpe= kooskirjutamisleht

Oleme Kuldre Koolis andnud välja koolilehe erinumbreid eelnevatel aastatel 8.klassi putukate teema õppimisel. Seekordne meie kooli ajalehe eriolukorra erinumber, ehk kooskirjutamisleht andis võimaluse kirjutada 1. aprillil ja 1.mail sinna just neid mõtteid, mis tahtsid välja pääseda. Kirjutada võisid kõik, nii õpilased, õpetajad kui ka vanemad. Kirjutati anonüümselt kell 9.00-15.00.

Kooskirjutamisleht

KK Gegraafia IQ võistlus

Tegime Kuldre Kooli õpilastega meie partnerkoolidele väljakutse, osaleda testis ning selgitada parimad kaarditundmises. Meie parimad tulemused seekordse eriolukorra erilisel moel siiski selgunud. Võistleja pidi saatma ekraanipildi oma tulemustest.

esmaspäev, 11. mai 2020

AG Lõimingutund matemaatikast ja loodusõpetusest 4.b13.05.20

Lõimingutund matemaatikast ja loodusõpetusest 4.-11.05.20
Tööd on aega teha kuni 11.05, aga mõõtmistega pead alustama juba täna!
Matemaatikas, mitmesuguste ülesannete hulgas on sul õpikus ülesanne, et mõõda õues nädala jooksul õhutemperatuur ja joonista tulpdiagramm. Vali sina ka 5 - 7 päeva, ning mõõda igal päeval 12.00 ja 17.00 õhutemperatuuri. Saadud tulemused kanna diagrammina tabelisse, nagu on näidatud õpikust lk 109 ül 1219 Diagramm tee täpselt näite järgi. Kasuta joonlauda ja harilikku pliiatsit ning kahte värvipliiatsit.
Saadud tulemustest arvuta amplituud. Amplituudi arvutamiseks leia enda vaatlustest kõige kõrgem temperatuur ja lahuta sellest kõige madalam temperatuur. Kõrgema ja madalama temperatuuri vahe ongi amplituud!
Töö tulemused saada ylle.anier@gmail.com

Eneli Elissaar 

Karoli Kattai 


Kristen ja Regina Jürisoo  

Sten Vassiljev  


Marleen Rätsep 
Linell Hommik 

Katriin Ivask 
Karmen Tragel

Markko Mõttus 
Kristella Pilt


Oliver Kurg 
Karel Põder 


Karl Joosep Neve 

pühapäev, 10. mai 2020

AG loodusõpetuse, matemaatika ja kehalise lõimingutund 5.b 14.05.20

Osale loodusõpetuse, matemaatika ja kehalise lõimingutunnis. 
Ava http://elo.ee/new/uudised/noorteuhendus-elo-e…
Lae telefoni Loquiz äpp, alusta osalemiseks 1. viktoriinist. http://elo.ee/new/uudised/elo-virtuaalne-viktoriin/
Kirjuta klassijuhatajale tagasisideks igast viktoriinist, milline küsimus sulle kõige rohkem meeldis. Tagasisidet ootan reedeks 15.maiks.

Ralf Walter Geier 
Parim küsimus oli KALEVI kohta. Mina pakkusin vastuseks, et see on seotud kommidega, aga selgus, et õige vastus oli hoopis riietega seotud.



Kaimar Jänes  

Uko Hommik 
10   küsimust looduse kohta

1.       Mis on eestisse toodud võõrliigid?
2.       Mis on eesti kõige suurem rähn?
3.       Mis on eesti kõige suurem rahvuspark?
4.       Mis on eesti kõige vanem rahvuspark?
5.       Kui vana on Karula rahvuspark?
6.       Mis hülge liike on eestis?
7.       Mitut sorti rähne on eestis ?
8.       Mis on eesti kõige väiksem kakuline?
9.       Mis on eesti kõige suurem kakk?
10.   Mitmenda kategoorja ohustatud liikide hulka kuulub suur konnakotkas?


laupäev, 9. mai 2020

AGLõimingutund matemaatikast ja loodusõpetusest 4.a 2020

Lõimingutund matemaatikast ja loodusõpetusest 4.-11.05.20
Tööd on aega teha kuni 11.05, aga mõõtmistega pead alustama juba täna!
Matemaatikas, mitmesuguste ülesannete hulgas on sul õpikus ülesanne, et mõõda õues nädala jooksul õhutemperatuur ja joonista tulpdiagramm. Vali sina ka 5 - 7 päeva, ning mõõda igal päeval 12.00 ja 17.00 õhutemperatuuri. Saadud tulemused kanna diagrammina tabelisse, nagu on näidatud õpikust lk 109 ül 1219 Diagramm tee täpselt näite järgi. Kasuta joonlauda ja harilikku pliiatsit ning kahte värvipliiatsit.
Saadud tulemustest arvuta amplituud. Amplituudi arvutamiseks leia enda vaatlustest kõige kõrgem temperatuur ja lahuta sellest kõige madalam temperatuur. Kõrgema ja madalama temperatuuri vahe ongi amplituud!
Töö tulemused saada ylle.anier@gmail.com

Hans Erik Joab 

Lisanna Haller 
Liisa-Annika Liibert 

Melissa Hellamaa

Gregor Kuusik 
Kaarel Paat
Tõnu Kiik 


Maanus Lillmaa 


Magnus Lillmaa 



Martin Rikas 


Rayen Mägilainen 

Kaidar Rimm 

Robi Abiline 

neljapäev, 7. mai 2020

AG Taimed inimese elus 4.b 7.05.20

Antsla Gümn
4.b klass
õp. Ü.Anier, H. Vänzel
Teema: Taimed inimese elus 
Töö sisu: Lisaks nendele töödele opiqust, pead leidma õuest 5 taime, mis kõlbavad süüa. 
Kirjuta, kuidas sina neid taimi toiduks tarvitad. Joonista söödavatest taimedest pildid või pildista neid loodusest. Lisa 1 pilt, kas kuivatatud ravimtaimedest, sinu valmistatud teest või salatist. Saada pilt ylle.anier@gmail.com 
Loe peatükk „Taimed inimese elus” läbi Taime kasvamine Hapniku tähtsus Taimede kasutamine


Sten Vassiljev 

Karoli Kattai 

Karmen Tragel 

Katriin Ivask 




Karel Põder
1) nõges - nõgest saab kasutada supi või kotleti sees
2) võilill - salati sisse
3) punasõstar - saab siirupit teha ja moosi
4) rabarber - saab kooki teha ja moosi
5)  pärn - teed saab teha




Eneli Elissaar

Nõges - kasutan teena ja supi sees.

Nurmenukk - kasutan teena.

Naat - kasutan salatis.

Võilill - kasutan ravimina.

Karulauk - kasutan karulaugu võid.



Lisatud ka pilt kuivatatud angervaksast ja nurmenukst. Kasutan neid teena.











Kristen ja Regina Jürisoo 

Kristella Pilt 








Markko Mõttus 

Lehtedest teen salatit ja õites saab valmistada maitsvat mett.
Vaarika okstest valmistan maitsvat teed
Õitest saab ravitee
Kui olen ennast vigastanud siis panen haavale teelehe. See soodustab haava paranemist
Sellest saab valmistada maitsva tee
Ja viimaks pilt kuivatatud piparmündist





Oliver Kurg 

Marleen Rätsep


Karl Joosep Neeve 

Saadan oma loodusõpetuse pildid.
Rabarber- rabarberi kissell.
Murulauk- kasutan salatid.
Piparmünditee.
Piparmünt- valmistan teed.
Võilill- saab kasutada salatid, mesilased mee valmistamiseks.
Maasikas- moosi valmistamiseks.





Linell Hommik