AG Füüsika 8.a, 8b, 10.klass Inertsus

Kool: Antsla Gümnaasium

Aeg:03.02 ja 04.02

Õppeaine: füüsika

Klass: 8.a ja 8.b, 10.klass

Õpetajad: Kristin Kari ja Marietta Lõo

Teema: Inertsus

Vahendid: koormised, niidid, statiiv, klotsid, joonlauad, A4 paber

Eesmärgid:

1) õpilane mõistab inertsuse kui füüsikalise nähtuse olemust

2) õpitud teadmiste rakendamine praktikas

3) meeskonna töö oskuse arendamine

4) uurimuslike tööde tegemise oskuse arendamine

Sisu: Õpilased uurisid erinevate katsete abil inertsuse olemust. Esimese katsega uuriti, millist mõju avaldab niidile erineva suurusega jõu rakendamine. Õpilased riputasid niidi abil koormise statiivi külge, teise niidi panid koormise alumise otsa külge.Kord tõmmati alumist niiti aeglaselt, teisel korral kiiresti. Vaadeldi katset ja tehti vastavad järeldused.

Allikas: https://opik.fyysika.ee/index.php/book/view/36#/section/9272

Katse selgitus

Tõmmates alumist niiti aeglaselt ja rahulikult, katkeb ülemine niit. Sellisel juhul mõjub alumisele niidile ainult tõmbejõud, seevastu ülemisele niidile mõjub lisaks tõmbejõule veel ka kuuli raskus. Järelikult mõjub ülemisele niidile suurem jõud kui alumisele ja ülemine niit puruneb. Kuuli inertsus siin suurt rolli ei mängi, sest talle antakse oma liikumisoleku muutmiseks piisavalt aega.

Tõmmates niiti järsult, katkeb alumine niit. See juhtub nii sellepärast, et kuul nagu ka iga teine keha püüab säilitada oma liikumisolekut ja jääda liikumatult rippuma. Järsult niiti tõmmates üritame järsult kuuli kiirust muuta. Aga järsuks kiiruse muutmiseks on vaja rakendada väga suurt jõudu. Alumine niit ei pea sellele vastu ja katkeb. Kui suur on jõud, mis mõjub ülemisele niidile? Kuna järsult alumist niiti tõmmates katkeb see enne, kui kuul liikuma jõuab hakata, siis ülemisele niidile mõjuv jõud jääb peaaegu muutumatuks, igal juhul on see jõud väiksem kui see, mis mõjub alumisele niidile.

Teises katses uuriti, mis juhtub kui klotsidest tornilt erineva kiirusega paber alt ära tõmmata.