Tööleht jõust koos
katsevahenditega.
DÜNAMOMEETRI JA VEDRUKAALU KASUTAMINE.
Nimi: Kuupäev:
Mõtle, mida sinu
jaoks tähendab jõud ja kirjuta oma mõtted ideekaardile.
|
|
|
JÕUD
|
ROHKEM JÕUDU
Mikk maadles
sõbraga. Sõber oli tugevam. Mikk ei tahtnud olla sõbrast nõrgem. Nad surusid
kätt, tõstsid sangpommi. Sõber oli igal spordialal tugevam. Sõber kutsus Miku
jõusaali. Poisid treenisid mitu kuud. Mõnikord nad võrdlesid oma jõudu. Sõber
osutus ikka tugevamaks. Kord kirjutas Mikk kirjasõbrale: “Ma olen küll sõbrast
nõrgem, kuid olen saanud tugevamaks, sest ……………………………………………
Mikk ei jõudnud
kirja lõpetada, sest arvuti “jooksis kokku”. Lõpeta Miku kiri.
________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
Kuidas jõudu mõõta?
Tõstesportlased
mõõdavad jõudu kangi tõstmisega. Mida suurema massiga kangi sportlane suudab
tõsta, seda tugevam ta on. Jõudu saab mõõta ka vedru venitades. Kes vedru kõige
pikemaks venitab, on tugevam.
Georg Lurich
(1870–1920)
Jõu mõõtmiseks
kasutatakse dünamomeetrit.
KATSEVAHENDID. Dünamomeeter, 50-grammised koormised.
Dünamomeetri
peamised koostisosad on korpus, vedru, skaala, osuti, reguleerimiskruvi.
Antud mõõteriistal
on kaks skaalat:
• skaalalt tähisega
“N” saab lugeda keha jõudu. Vastavat mõõteriista nimetatakse
dünamomeetriks.
1. Leia
dünamomeetri osad ja skaala.
2. Kontrolli dünamomeetri nulliseadet.
●
Hoia dünamomeeter vertikaalselt, et vedru saaks
vabalt rippuda.
●
Vaata , kas osuti skaala on nullpunktis.
●
Kui osuti skaala nullpunktis pole, siis sea osuti
reguleerimiskruvi abil paika.
3. Määra jõu mõõtmise skaala väikseim jaotis, so.
kahe väikese kriipsu vahe. Väikseim jaotis on 0,01 N; 0,05 N; 0,1 N; 0,2 N; 0,4
N; 0,5N; 1,0 N. (Tõmba õigele ring ümber).
4. Mõõda jõud, millega Maa tõmbab 50-grammist koormist.
Hoia dünamomeeter
vertikaalselt ja aseta konksu otsa koormis. Kui talitasid õigest, siis said tulemuseks
1 N (loe: üks njuuton).
1 N on jõu
mõõtühik.
Mõõtühiku nimetus on antud õpetlase Isaac Newtoni (1643 – 1727) auks.
Mõõtühiku nimetus on antud õpetlase Isaac Newtoni (1643 – 1727) auks.
5. Kirjuta kaardi põhjal dünamomeetrist kui mõõtmisvahendist.
6. Koosta dünamomeetri kasutamiseks katse ja vii läbi
see vähemalt kolm korda õigete andmete kinnitamiseks.
Katse etapid. Püstita hüpotees:
____________________________________________________
Esita
uurimisküsimus: ____________________________________________________________
Katsevahendid:__________________________________________________________________
Tee katse 1.
Kirjelda!
__________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
Tee katse 2. Kirjelda!
__________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
Tee katse 3.
Kirjelda!
__________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
Kokkuvõttev
järeldus:
___________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
7. Mõõda seitse vabalt valitud eset nende kaalu ja jõu järgi.
Tulemused kirjuta tabelisse.
Mõõdetav ese
|
kaal (g)
|
Jõud (N)
|
Tee järeldus: ________________________________________________________________________
Kasutatud
E. Pärtel´i “Ainete ja
kehade mitmekesisus” keelekümblusprogrammi materjale.
Super hea tööleht!
VastaKustutaAitäh! Jätkame samas vaimus! :-)
Kustuta