TK 7. kl loodusõpetus "Dünamomeetri ja vedrukaalu kasutamine" tööleht.

Tööleht jõust koos katsevahenditega.

 DÜNAMOMEETRI JA VEDRUKAALU KASUTAMINE.

Nimi:                                                Kuupäev:

Mõtle, mida sinu jaoks tähendab jõud ja kirjuta oma mõtted ideekaardile.

JÕUD

ROHKEM JÕUDU

Mikk maadles sõbraga. Sõber oli tugevam. Mikk ei tahtnud olla sõbrast nõrgem. Nad surusid kätt, tõstsid sangpommi. Sõber oli igal spordialal tugevam. Sõber kutsus Miku jõusaali. Poisid treenisid mitu kuud. Mõnikord nad võrdlesid oma jõudu. Sõber osutus ikka tugevamaks. Kord kirjutas Mikk kirjasõbrale: “Ma olen küll sõbrast nõrgem, kuid olen saanud tugevamaks, sest ……………………………………………

Mikk ei jõudnud kirja lõpetada, sest arvuti “jooksis kokku”. Lõpeta Miku kiri.

________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

Kuidas jõudu mõõta?

Tõstesportlased mõõdavad jõudu kangi tõstmisega. Mida suurema massiga kangi sportlane suudab tõsta, seda tugevam ta on. Jõudu saab mõõta ka vedru venitades. Kes vedru kõige pikemaks venitab, on tugevam.

Georg Lurich (1870–1920)

Jõu mõõtmiseks kasutatakse dünamomeetrit.

TUTVUME DÜNAMOMEETRIGA
KATSEVAHENDID. Dünamomeeter, 50-grammised koormised.  

Dünamomeetri peamised koostisosad on korpus, vedru, skaala, osuti, reguleerimiskruvi.

Antud mõõteriistal on kaks skaalat:

• skaalalt tähisega “g” saab lugeda keha massi. Vastavat mõõteriista nimetatakse vedrukaaluks.

• skaalalt tähisega “N”  saab lugeda keha jõudu.  Vastavat mõõteriista nimetatakse dünamomeetriks.

1. Leia dünamomeetri osad ja skaala.

2. Kontrolli dünamomeetri nulliseadet.

●                   Hoia dünamomeeter vertikaalselt, et vedru saaks vabalt rippuda.

●                   Vaata , kas osuti skaala on nullpunktis.

●                   Kui osuti skaala nullpunktis pole, siis sea osuti reguleerimiskruvi abil paika.

3. Määra jõu mõõtmise skaala väikseim jaotis, so. kahe väikese kriipsu vahe. Väikseim jaotis on 0,01 N; 0,05 N; 0,1 N; 0,2 N; 0,4 N; 0,5N; 1,0 N. (Tõmba õigele ring ümber).

4. Mõõda jõud, millega Maa tõmbab 50-grammist koormist.

Hoia dünamomeeter vertikaalselt ja aseta konksu otsa koormis. Kui talitasid õigest, siis said tulemuseks 1 N (loe: üks njuuton).

1 N on jõu mõõtühik. 
Mõõtühiku nimetus on antud õpetlase Isaac Newtoni (1643 – 1727) auks.

5. Kirjuta kaardi põhjal dünamomeetrist kui mõõtmisvahendist.

6. Koosta dünamomeetri kasutamiseks katse ja vii läbi see vähemalt kolm korda õigete andmete kinnitamiseks.

Katse etapid.  Püstita hüpotees: ____________________________________________________

Esita uurimisküsimus: ____________________________________________________________

Katsevahendid:__________________________________________________________________

Tee katse 1. Kirjelda! __________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

Tee katse 2.  Kirjelda! __________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

Tee katse 3. Kirjelda! __________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

Kokkuvõttev järeldus:

___________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

7. Mõõda seitse vabalt valitud eset nende kaalu ja jõu järgi. Tulemused kirjuta tabelisse.

Mõõdetav ese	kaal (g)	Jõud (N)

Tee järeldus: ________________________________________________________________________

Kasutatud E. Pärtel´i “Ainete ja kehade mitmekesisus” keelekümblusprogrammi materjale.